Iigaste klaasjas kivi

17. mail 1855, vaid mõni päev pärast Saaremaa meteoriidisadu, kukkus midagi Lõuna-Eestis Iigastes. See ei sarnanenud tavalise kivi- ega raudmeteoriidiga. See oli klaasjas ja räbujas. 1864. aastal uurisid seda teadlased Grewingk ja Schmidt ning oletasid, et see pärineb Maalt, mitte kosmosest. Suurem osa materjalist jõudis Peterburis Šimaško-nimelise mehe kätte. 1961. aastal uurisid O'Keefe ja Lowman leidu uuesti ja määrasid selle tektiidiks. 1985. aasta suures meteoriidikataloogis paigutati Iggast koguni ekslikult Lätti. Eestis on alles vaid kaks pisikest kildu, 0,21 ja 0,35 grammi.