Joala mõis

Joala mõis asus Narva jõe ääres ja selle maadest sai alguse üks Vene impeeriumi suurimaid vabrikuid. Juba 18. sajandil oli mõisa saeveski, mille 12 saeraami saagisid ööpäevas 300–400 palki, üks Venemaa suuremaid. 1819. aastal rentis Paul Momma vana saeveski ja asutas kalevivabriku ning 1857. aastal rajati Joala maadele Kreenholmi Manufaktuur. 1880. aastal ostis Kreenholmi ühisus ka mõisa enda. Omanik Georg von Cramer kinkis maa Narva Aleksandri kirikule, mille ehitus algas 1881. aastal. Mõisast on säilinud vaid kuivati Narva Kreenholmi linnaosas.