Kalevipoja murdunud kivi Võnnu saarel

Kalevipoeg oli teel Saaremaalt koju. Puise ninale jõudes nägi ta kaugelt Haapsalu lossi torne paistmas, haaras maast rahnu ja paiskas selle nende poole. Kivi jäi lühikeseks ja kukkus väikesele Võnnu saarele nii suure hooga, et murdus kaheks – teine pool lendas umbes kümne meetri kaugusele. Rahvas kutsub neid tänini Kalevipoja kivideks. Ka geoloogide arvates olid rahnud kunagi üks tervik; kokkupanduna oleks see Eesti kõrgeim rändrahn. Tänapäeval seisavad need kaks rabakivihiidu, mida tuntakse ka Truumanni kividena, Noarootsi lähedal Silma looduskaitsealal karjamaaks oleval poolsaarel.