Kõltsu mõis

Laulasmaa lähedal asuv Kõltsu ei olnud kunagi rüütlimõis, vaid suvituskoht: 19. sajandi lõpul jagas paruniproua Benedicte von Uexküll maa viieks suvilaks, millel olid nimed nagu Wellenhof ja Seehof, ning 1891. aastal valmis härrastemaja, mille katust katsid Soomest toodud sindlid. Rahvasuu räägib, et Benedicte armastanud roose nii väga, et istutanud neid lisaks maja ümbrusele ka randa, ning sealt levinud kurdlehised roosid ka teistesse ümbruskonna randadesse. Kuna tegu polnud rüütlimõisaga, ei võõrandatud Kõltsut 1919. aastal ja see jäi Mohrenschildtidele kuni ümberasumiseni.