Muistend
Kuidas Koeru sai oma nime: koerte kirik

Vanasti vajunud mõned kirikud maa alla, teised aga kerkinud maa seest üles. Nii tõusis ka Koeru kirik, ilma et keegi oleks seda ehitanud. Karjane kuulis sügavas metsas kauget koerahaukumist, kuigi tema oma koer oli kõrval. Ta läks vaatama ja leidis kauni kiriku, uksed lahti, koerad sees ja üks koer ukse ees haukumas. Külarahvas raius metsa tee, ametisse pandi õpetaja ja hakati jumalateenistust pidama. Metsa asemele tulid põllud ja majad. Et koerad olid kiriku kätte juhatanud, hakati seda koerte kirikuks kutsuma. Halva kõla pärast muutis rahvasuu nime hiljem Koeruks.
Ava kaardil Vaata seda kohta vanadel kaartidel ja tänapäeval
Allikas: M. J. Eisen, 'Teised Eesti kohalikud muistejutud' (no. 82) ↗