Kuressaare õpib kivist ehitama

17. ja 18. sajandil langes Kuressaare korduvalt suurte tulekahjude ohvriks. Iga kord jäi püsti vaid loetud arv maju. Seetõttu hakati nõudma kivist majade ehitamist. Need olid lihtsad ühekorruselised väljavenitatud ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud elamud, millest sai Kuressaare kaubamärk. 1820. aastateks oli Kuressaare kivimajade osakaalult Eesti linnade seas esikohal: peaaegu pooled majad olid kivist, teisel kohal olnud Tallinnas aga alla kolmandiku. Paljud neist madalatest kivimajadest ääristavad tänini raekoja ümbruse vanu tänavaid. Aastaarv on ligikaudne.