Lihula klooster

Lihula tsistertslaste nunnakloostri rajas arvatavasti aastatel 1275–1285 Saare-Lääne piiskop Hermann von Buxhoeveden otse Lihula linnuse kõrvale. Kloostriruumid paiknesid pikliku sisehoovi ümber kastellilaadse ringmüüri sees ja klooster oli peamiselt piiskopkonna aadlidaamide varjupaik. Ligi 200 adramaa ja 300 taluga – sealhulgas Vihterpalu, Hatu ja Rumba mõis – oli see piiskopi ja ordu järel Läänemaa suurim maavaldaja. Klooster suleti pärast reformatsiooni ja hävis arvatavasti umbes 1570. aastal Liivi sõjas. Selle ase jääb Penijõe teest lõunasse vana Linnamäe kõrtsi lähedale.