Loona mõis

Keskajast pärinev Loona mõis (saksa k Kadvel ) kuulus 16. sajandil Lodedele, kes ehitasid ta välja kivist kindluselamuna (vasallilinnusena) . Mõisat on esmamainitud 1506. aastal. Von Lodede aadliperekonna valduses oli mõis kuni 1791. aastani, sealt tuleneb ka eestikeelne nimi. Hiljem oli mõis nii von Stackelbergide, von Bergide, von Osten-Sackenite kui ka von Ekesparrede omanduses. 1820test aastatest kuni võõrandamiseni kuulus mõis von Hoyningen-Huenede aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Olga von Hoyningen-Huene. Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud ühekorruseline kivist mõisahoone on ehitatud mitmes järgus peamiselt 17.-18. sajandil. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi Rahvuspargi keskus.