Mõis
Märjamaa kirikumõis
saksa keeles: Merjama, Pastorat
Märjamaa kirikumõis oli pindalalt Eesti väikseim: 1913. aastal kuulus sellele vaid 27 tiinu maad. Kirik on seevastu vana ja tähtis. Maarja kiriku puidust eelkäija seisis kaubateede ristumiskohal tõenäoliselt juba 13. sajandil, kui loodi ka kihelkond. 1238. aastal lubas Saare-Lääne piiskop Liivi ordule suure maa-ala Sõtke küla ümbruses ja Märjamaa jäi arvatavasti sinna sisse. Piiskopi vasallide linnustest ümbritsetuna ehitati kirik keskaegse Lääne-Eesti tugevaimaks kindluskirikuks ning domineerib vana kirikumõisa kõrval alevikus tänaseni.
Ava kaardil Vaata seda kohta vanadel kaartidel ja tänapäeval