Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik

Narva-Jõesuu esimene õigeusu kirik oli uhke ettevõtmine: keiser Aleksander III annetas 5000 rubla ja 5. augustil 1890 pani ta keisrinna ja teiste keisriperekonna liikmete juuresolekul oma käega paika nurgakivi ja mündi selle sisse. 1893. aastal püha Vladimirile pühitsetud kirikul oli viis vene stiilis torni ja see seisis Narva jõe vasakul kaldal, kuni taganevad Saksa väed selle 1944. aastal õhku lasid. Pärast sõda lubati kogudusel tuua Merikülast 1867. aastal ehitatud väike puukirik, kuid vaid uue turu juurde, kus see 1948. aastal pühitseti. 2021. aastal põles kirik kaks korda, veebruaris ja uuesti juunis.