Norra mõis

Norra mõis on saanud eestikeelse nime Knorringite järgi, kellele see kuulus 17. sajandist 1908. aastani. 1790. aastatel lasid nad arhitekt Johann Gabriel Kranhalsi projekti järgi ehitada varaklassitsistliku kahekorruselise peahoone, millel oli kõrge kelpkatus, rustikaga fassaad ja loodusteemaliste maalingutega toad. Maja ümbritses park tiikide ja kanalitega, mis said vee Norra allikatest. Kuni 1971. aastani tegutses majas kool, seejärel hoone lagunes. 2000. aastate alguse omavoliliste ehitustööde käigus hävisid maalingud, stukk ja vanad ahjud ning 2026. aastal kaotas peahoone kultuurimälestise staatuse. Pargis on Norra mõisa matkarada.