Paju lahingu mälestusmärk

Paju lahing 31. jaanuaril 1919 tõi Eestile Valga linna ja selle raudteesõlme. Lahingus sai surmavalt haavata rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov. Mõte püstitada lahinguväljale mälestusmärk tekkis 1930. aastal ja 1932. aastal võttis selle üles 2. diviisi ülem kindral Nikolai Reek. Valga arhitekt Georg Saar kavandas 9 meetri kõrguse koonusja muldkeha, mille tipus pidi olema mälestusmärk Vabadusristi, kuperjanovlaste ja Soome Põhja Poegade embleemidega. Raha koguti üleriigilise korjandusega. Kindral Johan Laidoner pani nurgakivi 12. juunil 1938 ja muldkeha valmis 1940. aastal. Siis tuli Nõukogude okupatsioon ning sammas jäi avamata. Alles 30. jaanuaril 1994 avas selle president Lennart Meri.