Pamma vana Toomas, kes käis kodus söömas

1893. aastal sündinud Viia Prenner mäletas lapsepõlvest Pammas käigult ühe end üles poonud mehe matust. Kui suure lauluga matuserong üle Maduste mäe läks, haaras kaasas olnud koer korraga kirstu otsast kinni ja inimesed sosistasid, et vanakurat istub kirstul. Mees maeti surnuaia taha ning varsti hakkas vana Toomas öösiti kodus käima, kolistama ja sööma. Üks noor naine, kes nägi teda söömas, jäi ehmatusest haigeks. Luteri õpetaja tegi haua lahti ja luges matmissõnad, kuid see ei aidanud; alles kui õigeusu preester oma matmise luges, pöördus Toomas hauas kummuli ega käinud enam kodus.