Raadi mõis, Eesti Rahva Muuseumi esimene kodu

Tartu serval seisis Raadi mõis, baltisaksa aadlisuguvõsa Lipphartide kodu, kes olid tuntud kunstikogujad. Nad lahkusid Esimese maailmasõja ajal, mõisa võttis üle ülikool ning alates 1922. aastast asus selle hoonetes Eesti Rahva Muuseum, mis muutus peagi populaarseks. 1940. aastal võtsid Nõukogude võimud 100 hektarit lennuvälja alla, millest sai umbes viiekümneks aastaks suur pommituslennukite baas. 1944. aastal, Tartu pealetungi ajal, süttis peahoone pommirünnakus ja hävis. Mõisapark on avalik, jääkelder ja väravamaja on taastatud ning Eesti Rahva Muuseumi uus hoone seisab vana lennuraja otsas.