Risti mõis

Risti ümbrus kuulus keskajal Padise kloostri alade hulka. Mõis (saksa k Kreuzhof ) rajati sinna 17. sajandi algul. 17. sajandil kuulus mõis Lohnidele ja Hövelnitele. 18. sajandil (Põhjasõja järel) siirdus mõis von Mohrenschildtide omandusse, kelle kätte ta jäi 19. sajandi lõpuni. Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Stackelbergide aadliperekonna valduses. Mõisa barokne puidust peahoone valmis arvatavasti üsna varsti peale Põhjasõda 18. sajandi esimesel poolel. Poolkelpkatusega hoonele oli iseloomulik kõrge katus ning ruudukujulised aknad. Ehitusajana ei saa tegelikult välistada ka 17. sajandit, kuna Padise ümbrust Põhjasõjas (erinevalt ülejäänud Eestist) väga ei rüüstatud. Arvatavasti 19. sajandil ehitati hoonet mitmeti ümber - akende jaotus muudeti kuueruuduliseks ning fassaadi keskosale rajati suur kahe aknaga ehisviil.