Ruhnu rootslased lahkuvad Rootsi

Liivi lahes asuval väikesel Ruhnu saarel elasid sajandeid rootslased, kes järgisid vana Rootsi õigust. 1934. aasta rahvaloenduse järgi oli saarel 282 elanikku: 277 rootslast ja 5 eestlast. 1943. aasta novembris kolis esimene, umbes 75-liikmeline rühm saarlasi Rootsi. 1944. aasta augustis, vahetult enne Punaarmee tagasitulekut, põgenes ülejäänud elanikkond peale kahe pere laevaga Rootsi. Nende talud kuulutati riigi omandiks, saarele asustati eestlasi mandrilt, sinna paigutati Nõukogude õhukaitseüksus ja loodi kolhoos. Rootsis asutasid saarlased seltsi, et hoida alles vana Ruhnu mälestust.