Saare mõis

Saare mõis kuulus algselt Tarvastu mõisa seoskonda. Tarvastu ringkonna 1684. aasta kaardi järgi oli Väluste küla juurde kuuluv osa, kuhu Saare mõis hiljem tekkis, peaaegu asustamata. Enne mõisa tekkimist rajati siia, tõenäoliselt juba 18. sajandi teisel poolel, Saare-nimeline kroonu metsandik koos metsaülema asukohaga. Hiljem eraldus see Tarvastu mõisa alast omaette üksuseks. On võimaik, et just see Tarvastu mõisa osa, mis anti 23. mail 1801 ukaasiga kapten St. Jules’ile rendita eluaegseks kasutamiseks, oligi hilisem Saare mõis. Vähemalt suuruse poolest - 1 adramaa, 6 peret ja 57 meeshinge - sobib see hilisema Saaremõisaga. 1816.a. aastal nimetatakse Saare mõisa rentnikuna Reinhold von Jürgensoni. 1842. aastal märgitakse Saare mõisa Liivimaa asekuberneri, riiginõunik R. von Cube kasutuses olevat kuni 1851. aastani. Rentnikuks oli sel ajal von Mensenkampff.