Struve baasjoon Simunas, 14 mm mööda

Aastatel 1816–1855 juhtis Tartu astronoom F. G. W. Struve Põhja-Jäämerest Musta mereni ulatuva kolmnurkade ahela mõõtmist, et teada saada Maa tegelik kuju ja suurus. Rohkem kui sajandi oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar. Maapinnal mõõdeti otse kümme baasijoont ja üks neist kulges siit Simunast Katko punktist Võivereni. Struve sai selle pikkuseks 4512,280 meetrit. 2002. aastal kontrolliti seda GPS-iga: 4512,293 meetrit. Vahe oli 14 millimeetrit. Alates 2005. aastast kuuluvad Simuna ja Võivere mõõdupunktid ning Tartu tähetorn UNESCO maailmapärandisse.