Suure-Rõngu mõis

Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa k Schloß Ringen ) pärineb keskajast, seda on esmamainitud 15. sajandi alguses. Keskajal kuulus mõis von Tödwenitele ning oli välja ehitatud kivist vasallilinnusena. Vasallilinnus ehk kindlustatud mõisahoone paiknes kõrge künka tipus. Kahekorruselised hooned paiknesid kastellilaadse linnuse välismüüride äärtes. Idaküljel asus ka eenduv väravatorn, mille teisel korrusel väravaava kohas paiknes linnusekabel. Liivi sõjas käis linnus 1558. aastal ordu ja Vene vägede vahelises lahingus mitu korda käest kätte, muutudes selle käigus varemeteks. Kõige paremini - enam-vähem täies kõrguses - on säilinud idamüür. Rootsi ajal kuulus mõis Flemmingitele, hiljem redutseeriti ta riigi omandusse. Mõisasüda tekkis linnusevaremetest ida poole.