Tartu alistumine

1558. aasta juulis piiras vürst Pjotr Šuiski juhitud Vene vägi vürstpiiskopi residentsi Tartut. Pärast kümmet päeva pommitamist pakkus piiskop alistumistingimusi ja 18. juulil linn alistus. Šuiski pidas sõna ja kohtles linlasi viisakalt, kuid venelased viisid kaasa umbes 700 suurtükki ja suure sõjamaksu. Tartu langemisega läks kogu Ida-Liivimaa Venemaa kätte. Keskaegne Tartu ise hävis hiljem tulekahjudes ja sõdades; alles on toomkiriku varemed Toomemäel.