Väimela mõis

1744. aastal kinkis keisrinna Elisabeth osa endise Kirumpää linnuse maadest oma kantslerile krahv Bestužev-Rjuminile, kes müüs selle viie aasta jooksul edasi; sellest maast kujunes Väimela mõis. Hiljem ehitasid Richterid ühekorruselise peahoone, mis koos kaarmüüridega ühendatud tiibhoonetega moodustas auhoovi. 1919. aasta jaanuaris süütasid taganevad bolševikud mõisa põlema. Järgmisel aastal anti mõisasüda Väimela põllutöökoolile, mis tegutses alates 1922. aastast uuesti üles ehitatud kolmekorruselises peahoones, ja nõukogude ajal oli seal näidissovhoostehnikum. Tulekahjud kahjustasid hoonet veel 1950. aastatel ja 2018. aasta oktoobris.