Vana-Vändra mõisa kalmistu

Vändra mõisa omanikud Ditmarid rajasid selle kalmistu 1830. aastatel. Esimene matus toimus 1837. aastal, kui siia maeti Woldemar Adolph von Ditmar. Kui mõis aastatel 1844–1854 kaheks jagati, jäi kalmistu Vana-Vändra mõisale. Hiljem on siia maetud ka Kruedenerite ja Tiesenhausenite suguvõsa liikmeid, kokku 32 lahkunut, viimane 1934. aastal. 1960. aastatel püüdis kohalik nõukogude võim kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid lõhuti ning platsile ehitati kõlakoda, tantsuplats ja pingid. Need lammutati 1977. aastal. Tänaseks on alles lagunenud maakivimüür, graniidist väravapostid ja sepisvärava vasakpoolne pool. Kalmistu on riiklik ajaloomälestis alates 2008. aastast.