Varbola linnuse oigav luu

Varbola oli muistse Eesti suurim kivilinnus ja selle mets peidab vanu haudu – ühest leiti kolmkümmend kaks inimest, kes olid maetud salaja kihtidena juba pärast ristiusu saabumist. Kohalik muistend räägib mehest, kes läks linnuse lähedale kaera lõikama ja kuulis rohus kedagi oigamas. Otsides leidis ta maast välja turritava inimluu otsa. Ta mattis selle korralikult ja oigamine lakkas. 2004. aastal väitsid kaks seenelist, et kohtasid samas metsas üle kahe meetri pikkust halli karvast kuju teravatipulise kapuutsiga, kes libises põõsa taha ja kadus. Varbola ringmüürid on vabaõhu muinsuspaik.