Muistend
Veeema Saula silla juures
Vana naine läks päikesetõusul linna ja nägi Pirita jõel Saula silla juures kollaste juuste ja laiade puusadega naist jões oma rindu pesemas. "Tere hommikut, vee-emand!" hüüdis ta. Võõras vastas läbi nina, et naise lapselapsed elavad neljanda ja viienda põlveni hästi ega sure veesurma. Õhtul kuulis ta, et samas kohas oli lambaid pestes uppunud kollaste juustega tüdruk. Kahe nädala pärast hüüdis seal hääl: "Tund jõuab ja mees ei jõua!" Üks mees ajas hobuse sinna jõkke, kukkus seljast ja uppus silmapilkselt. Naise lapselapselaps rääkis 1929. aastal, et nende suguvõsast pole keegi veesurma surnud.
Ava kaardil Vaata seda kohta vanadel kaartidel ja tänapäeval