Skip to main content

Marfeldt Photography

Esimene või rekord

Äksi, kus eesti keel sai oma õ

1815. aastal asus pastor ja keelemees Otto Wilhelm Masing elama Tartust põhja pool asuvasse Äksi kirikumõisa ning jäi sinna oma surmani 1832. aastal. Suurem osa tema kirjanduslikust tööst sündis siin: aabitsad, rehnaamatud, jutlused, õigekirjatraktaat ja nädalaleht „Marahwa Näddala-Leht“, üks varasemaid eestikeelseid ajakirjandusväljaandeid. Masingule omistatakse õ-tähe loomist häälikule, mida lähisugulaskeeltes ei ole, ning tema raamatud ja nädalaleht aitasid selle tähe kirjakeelde tuua, kus see on püsinud tänini. Endine kirikumõis asub Äksi kiriku kõrval ning seal seisab alates 1989. aastast Masingu mälestusmärk.

Ava kaardil Vaata seda kohta vanadel kaartidel ja tänapäeval

Kaart: Äksi, kus eesti keel sai oma õ ja ümbrus
58.52996° N, 26.63854° E · Kaart: Maa- ja Ruumiamet

Allikas: University of Tartu EWOD; Wikipedia ↗

Veel lugusid lähedal

Ööbimiseks ja matkamiseks lähedal

Translate »