Au ja veri 16. sajandi Pärnus

Uus-Pärnu 16. sajandi lõpu raeprotokollid näitavad, kui kiiresti võis sõnast saada surm. 1590. aastal lõi Wilhelm Prumeren Lubberth Rentze õllesaalis noort teenrit puukannuga pähe. Kui Rentze nimetas seda kelmitükiks, kinnitas Prumeren, et on oma au poolest sama korralik kui peremees, ning Rentze lõi teda puust päsmeriga pähe; kolme tunni pärast oli ta surnud. 1595. aastal sõimas üks kingseppmeister lauas oma selli kelmiks ja viskas ta toast välja, mispeale sell pussitas ta magamistoa lävel surnuks. Au kaitseks tapmise eest võis ähvardada surmanuhtlus.