Haapsalu lossi möiraja härg

M. J. Eisen jutustas ümber, kuidas Haapsalu loss pidas kord vastu seitse aastat kestnud piiramisele. Kaitsjad olid ellu jäänud, hiilides öösiti välja maa-aluse käigu kaudu, mille mungad olid mere alt Uude mõisa kaevanud, kuid lõpuks olid ümberkaudsed külad põletatud ja tühjad. Kui piirajad saatsid salakuulaja, tegid kaitsjad viimastest linnastest õlut ja lasid oma ainsal elusal härjal selle vallil ära juua. Joobnud härg tormas mööda valli, möirgas ja viskas jalgadega mulda. Salakuulaja kandis ette, et kel pärast seitset aastat sellised härjad on, see peab igavesti vastu, ja vaenlane läks minema.