Hans, Idavere noor libahunt

1651. aastal toodi Idavere kohtu ette kaheksateistkümneaastane Hans, keda süüdistati libahundiks olemises. Ta tunnistas, et oli kaks aastat hundina jahti pidanud, ja ütles, et hundi keha andis talle must mees. Kui kohtunikud küsisid, kas jahil käis tema keha või ainult hing, vastas ta, et oli leidnud oma jalalt koera hambajäljed, mis ta oli saanud hundina, ja et ta tundis end siis loomana. Kohtunike meelest tõestas see tõelist nõiduslikku muundumist ning must mees sai olla ainult saatan. Nii sai kohus käsitleda Hansu nõiana ja nõidus oli surmaga karistatav kuritegu. Liivimaal muudeti libahundiprotsessid sageli just nii nõiaprotsessideks.