Jaanikivi

Pärimuse järgi istus sellel Miikse oja ääres oleval kivil püha Johannes ise ja puhkas oma jalgu. Jaanipäeval tulid setod üle kogu Setomaa siia võid, mune, kohupiima ja villa tooma, suur osa annist jagati hiljem vaestele, ning silmahaiged pesid silmi lähedases allikas. Räägitakse, et kord lasi mõisnik kivi lõhkuda ja tükid lauda seina laduda, kuni tema karja hakkas tabama haigus ja surm. Tükid veeti tagasi ja murtud kivi lebab tänini oma vanas kohas.