Jaanikivi Miiksel Setomaal

Setod räägivad, et kunagi tuli Ristija Johannes läbi Setomaa ja istus Miikse oja ääres roosaka kivi peale jalgu puhkama. Sellest hetkest sai kivi pühaks. Põlvkondade kaupa käidi siin palvetamas ja abi otsimas, eriti vana jaanipäeva ajal juuli alguses: 19. sajandil saabus tuhandeid palverändureid, mõned koguni Moskvast. Kivile jäeti kohupiima, villa, mune ja küünlaid ning valutavat kätt või jalga hoiti vastu kivi. Tervendavaks peeti ka ojavett ja kaldast voolavat silmaallikat. Tänapäeval lebab mitmeks tükiks lõhenenud Jaanikivi Miikse kabeli lähedal oja ääres ja külastajad jätavad sinna ikka münte ja maiustusi.