Kadalipp Mahtra Verepõllul

Pärast 1858. aasta juuni Mahtra sõda, kus Juuru, Kose ja Rapla kihelkonna talupojad ajasid karistussalga minema ja mõisahoone põles maha, mõistis sõjakohus vastuhakkajate peamehed algul surma. Kindralkuberner muutis selle peksukaristuseks ja keiser Aleksander II kinnitas otsuse. 22. veebruaril 1859 (vkj 10. veebruaril) viidi karistus sõjaväe valve all Mahtra mõisas täide. Kadalipust aeti läbi 41 meest; kõige karmimad karistused olid 1000 hoopi, millele järgnesid 20 aastat sunnitööd ja asumine Siberisse. Vallatalitaja Hans Tertsius sai 100 hoopi ja saadeti asumisele. Karistuspaik jäi rahva mällu Verepõllu nime all.