Mahtra mõis

Mahtra andis nime Eesti ajaloo kuulsaimale talurahvarahutusele. 1858. aastal uskusid siinsed talupojad, et uus talurahvaseadus vabastab nad abiteost, ning kui nende peksmiseks saabus 50 soldatiga karistussalk, kogunes 14. juunil mõisa teivastega relvastatud 700–800 meest Juurust, Koselt ja Raplast. Järgnenud kokkupõrkes said surma kümme talupoega ja salga kapten ning mõisa härrastemaja põles maha. Karistus oli julm: 41 meest aeti läbi kadalipu. Mõisast endast on enamik kadunud; alles on ait, varemed, hollandi tuuliku kere ja 1933. aasta mälestussammas.