Kärkna mõis

Kärkna sai alguse Eesti vanima ja suurima kloostri mõisana. Amme jõe alamjooksul asunud tsistertslaste kloostri asustas 1228. aastal Tartu esimene piiskop Hermann, kes veetis siin oma vanaduspäevad ja maeti kloostri kalmistule. Vene väed purustasid selle juba 1234. aastal. Klooster ehitati umbes 100 korda 120 meetri suuruseks korrapäraseks kastell-linnuseks, mida ümbritses paisutatud jõest täidetud vallikraav, ning selle vesiveski oli ilmselt üks Eesti vanimaid. Pärast Liivi sõda sai sellest riigimõis. Hilisem mõisamaja on jäljetult kadunud, selle koht kaevati 1960. aastate lõpul karjääriks.