Matu koobas

Vana Tarvastu kihelkonna Matu mäe lähedal lõikub jõekaldasse vee ääres kitsas urg, nii kitsas ja järsk, et näib maa sügavusse laskuvat. Rahvas kutsus seda Matu põrguks – nimi on kirja pandud juba 1889. aasta käsikirjas. Selliseid põrguid, liivakivikoopaid ja -orge, peeti tavaliselt vanapagana elupaikadeks, mitte pühapaikadeks, kuid Matu on nüüd arvatud Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade hulka – meeldetuletus, et rahvausus ei olnud hirmutavate ja pühade paikade piir kunagi terav.