Pikajärve metsa lastud kägu

1939. aastal koolitüdruku kirja pandud lugu kirjeldab Pikajärve mõisa kurja härrat. Kui talupoeg tuli mõisa päev hiljem, viis härra ta metsa, kus käidi õitsil, käskis tal ronida männi otsa ja kukkuda nagu kägu, ning laskis ta esimese „kukuga“ maha. Surnu hakkas oma matmispaigas ringi käima. Kui härra jahil käis, kohtas ta vaimu, kes oli valge ja kõhna näoga ja kellest kuulid läbi läksid; hiljem käis see temaga igal sammul kaasas nagu hääletu vari. Preestri palve vabastas härra, kuid rahva sõnul käib talupoja vaim ikka veel Pikajärve metsas.