Üllikjärve laulev luiknaine Võsul

Võsu küla juures oli kunagi järv nimega Üllikjärv, mis 19. sajandil kraaviga merre tühjaks lasti ja mille asemel on nüüd põld ja heinamaa. Danel Pruhl pani kirja, kuidas üks mees, kes otsis seal pühapäeva õhtul hobuseid, jäi suure männi all tukkuma ja ärkas pillihääle peale. Tema poole ujus luik, kes lähemale jõudes muutus ilusaks laulvaks naiseks. Mees arvas, et see on näkk, ja pigistas silmad kinni, kuid näki kuju ja laul ei lahkunud temast ning ta ei saanud liigutada ühtki liiget, kui naine teda kaldalt naeratades vaatas ja siis järve peale tagasi läks.