Vana-Vigala mõis

1775. aastal rammiti Vana-Vigalas vaiad maasse suursuguse kahekorruselise hilisbarokse peahoone jaoks, mis sai Uexküllide Vigala fideikomissi keskuseks. Vigalast loetakse alguse saanuks oma ametnikega vallad Eestis, kuid 1905. aasta mäss tabas mõisat rängalt: talupojad süütasid häärberi ning tules hävis üks Eesti mõisate suuremaid arhiive, umbes 5000 ürikut, ja ligi 20 000-köiteline raamatukogu. Pärast 1919. aastat asus majas põllutöökool ja hiljem põhikool. Uexküllide järeltulijad on alates 1990. aastatest kooli külastanud ja toetanud.