Viljandi ja esimene kiviheitemasin

1211. aasta kevadtalvel piiras Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, liivlaste ja latgalite vägi sakalaste Viljandi linnust. Latgalid tapsid vangid linnuse ees ja heitsid nende kehad linnusekraavi. Piirajad ehitasid piiramistorni ja arvatavasti esimest korda Eestimaal ka kiviheitemasina. See loopis kive nii päeval kui öösel. Linnusest visatud kivi tappis orduvend Arnoldi. Kaitsjatel oli veel teine kaitsesein. Kuuendal päeval, kui vesi oli otsas ja haavatuid palju, lubasid vanemad ristiusu vastu võtta ja andsid pantvangideks oma pojad. Ristimine lükati suure verevalamise tõttu edasi.