Lilli mõis

Lilli-Anne mõis (saksa k Annenhof ) oli läbi sajandite Sõmerpalu mõisa kõrvalmõis. Ajalooliselt Anne mõisaks nimetatud mõisa hakati kutsuma Lilli-Anne mõisaks, et seda eristada Koigu mõisast eraldatud Anne mõisast, mis paiknes samas kihelkonnas. Mõisa peahoone on ühekorruseline tagasihoidlik puitehitis, arvatavasti 19. sajandi lõpust. Oma olemuselt oli kogu sealne hoonestus sarnane ühele tüüpilisele karjamõisale. 1912. aastal jagati Lilli-Anne mõis koos Sõmerpalu mõisa kahe ülejäänud kõrvalmõisa - Peetrimõisa ja Mustjaga - taludeks ning sinna kutsuti Volõõniast elama 40 perekonda saksa rahvusest koloniste. See oli omalaadseks vastuseks Vene tsaaririigi venestamispoliitikale. Peetrimõisa lähedale rajasid sakslased hiljem oma väikese kiriku, mis nagu kogu asunduski hakkas kandma Heimtali nime.