Tahmased klaasid ja pikali heitvad lehmad: päikesevarjutus Haapsalus

8. augustil 1914 (vkj) kõndis Päevalehe kirjasaatja Haapsalust vaksalist mööda mereäärse Kiltsi metsa poole päikesevarjutust vaatama. Igal pool ootasid inimesed tahmatud klaasitükkidega, mõnel nina, kulm või põsk katsetamisest must; raudteelased ja sõitjad vaatasid jaamaplatvormilt. Ta laenas oma klaasi karjanaistele. Kui valgus kahanes, heitsid mõisa lehmad üksteise järel pikali. Kui päike jälle välja tuli, küsis üks naine, kas nüüd tuleb viimne päev. Linnas olid puulehtede varjud muutunud imelikeks väikesteks sirpideks.