Legend
Lake Õisu arrives with its näkk
There was once no lake at Õisu, people said. One day a black cloud like a sack came from the north, carrying all the water. A black bull ran bellowing ahead of it, and an old man flew inside it, shouting: "Järi Õisu! Järi Kariste!" Haymakers rushed to stack their hay. First a knife with a wooden handle fell from the cloud, then all kinds of fish, then pouring rain. Everyone fled, but one young wife ran back for the beads she had left on a haystack, and the water buried her. Since then a näkk has lived in Lake Õisu and claims one soul each year. Kariste got its lake the same way, but nobody drowned there, so it has no näkk.
Open it on the map See the spot on the old maps and as it is today
Eesti keeles
Muiste polnud Õisus järve, räägiti. Ühel päeval tuli põhja poolt kotitaoline must pilv, kõik järvevesi sees. Pilve ees jooksis möirates must härg ja pilve sees lendas vanamees, kes hüüdis: "Järi Õisu! Järi Kariste!" Heinalised kiirustasid heinu kokku panema. Pilvest kukkus esmalt puupäraga nuga, siis igasugused kalad ja viimaks vihma kui oavarrest. Kõik põgenesid, kuid üks noorik jooksis tagasi heinasaole jäetud helmeid võtma ja vesi mattis ta enda alla. Sestsaadik elab Õisu järves näkk, kes nõuab igal aastal ühe hinge. Karistesse tuli järv samamoodi, kuid sinna ei jäänud keegi alla ja seal näkki pole.
Source: M. J. Eisen, 'Kohalised Eesti muinasjutud' ('Õisu ja Kariste järved') ↗